Vabaerakonna kuluaruandest selgub, et enim läks raha reklaamtrükistele ja internetireklaamile. Teistest erakondadest märksa vähem kulutati välireklaamile, teatas erakond pressiteates.
- Vabaerakonna kampaaniajuht Külliki Kübarsepp erakonna valimispeol. Foto: Raul Mee
Vabaerakonna I kvartali aruanne erakondade rahastamise järelevalve komisjonile näitab, et erakonna otsesed kampaaniakulud olid 112 010 eurot. 2014. aasta IV kvartalis olid valimiskampaania otsekulud 5000 eurot. Selle aasta I kvartali valimiskulud olid 107 010 eurot.
Erakonna kampaaniajuhi ja riigikogu liikme Külliki Kübarsepa sõnul teeb see ühe hääle hinnaks 2 eurot ja 25 senti ning ühe saadikukoha maksumuseks 14 000 eurot. Ta märkis, et kulud jäävad oodatud piiridesse. „Arvestasime umbes 100 000 euroga ning kulud olid sellest ainult pisut suuremad, seda peamiselt seetõttu, et kandidaatide poolt tehtud kulutused olid oodatust veidi suuremad,“ ütles Kübarsepp.
Vabaerakonna suurimad kuluartiklid olid reklaamtrükised (25 255 eurot) ning internetireklaam (20 475 eurot). Teistest erakondadest märksa vähem kulutati välireklaamile (7008 eurot). Telereklaami Vabaerakond ei teinud.
2015. aasta I kvartalis kogus Vabaerakond annetustena 129 375 eurot ning liikmemaksudena 2570 eurot. Riigilt erakond toetust ei saanud, ka nimekirja esitamiseks vajaliku kautsjoni, mis oli üle 40 000 euro, maksis erakond ise. Enamiku annetustest (65%) tegid erakonna liikmed ja nimekirja kandidaadid. Suurim toetaja oli Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal kandideerinud ja 1619 häält kogunud ettevõtja Enn Meri, kes annetas erakonnale selle aasta I kvartalis 21 919 eurot.
Kübarsepa sõnul tegi Vabaerakond ilmselt kõige kuluefektiivsema kampaania. „Erakondade esitatud andmeid võrreldes on õigem vaadelda pikemat perioodi, sest teised erakonnad alustasid välireklaamiga juba eelmise aasta lõpus. Peale selle kasutasid kartellierakonnad administratiivset ressurssi, mis aruannetes ei kajastu, näiteks Tallinna raha eest tehtud Keskerakonna kandidaatide ringreisid mööda Eestit, millega meie hinnangul peaksid tegelema õiguskaitseorganid,“ märkis Kübarsepp.
Seotud lood
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.